|
|
| | Hiina-muljeid | 2008-04-25 03:14:23 | Selles ja paaris j�rgnevas "rendzu-uudistes" toon �ra m�ningaid muljeid nii viimaselt s�idult kui ka eelnevatelt Hiina-k�ikudelt.
Inimeste v�limus.
Aeg-ajalt on minu k�est k�situd, kuidas ma hiinlastel k�ll vahet teen, nad ju nii sarnased. Vastus on lihtne.
Pole probleemi, ei teegi! Et arvatavalt tuntuim hiinlane on Yao Ming, siis olen aastatega v�lja t��tanud geniaalse
meetodi tema tuvastamiseks. Selleks tuleb kaasas kanda taburetti. Kui tahame teada, kas vastutulev inimene on
Yao Ming, tuleb ronida tabureti otsa. Kui seej�rel too inimene ikka minust pikem on, siis on ilmselt Yao Mingiga tegemist.
Eks see taburetile ronimine Hiinas pisut vaevaline on, tavaliselt l��b pea kuhugi �ra, aga noh, ega pea portselan pole.
Liiklus
Tundub, et liikluskorraldus l�heb Hiinas paremaks. Siiski on see m�rksa problemaatilisem Eestiga v�rreldes, pehmelt �eldes. Eestis on palju inimesi,
kes rakendavad liikluses "f��silise v�imalikkuse" printsiipi ehk siis allumata liikluseeskirjadele liiguvad sealt kus f��silisi takistusi
parasjagu pole. Hiina liiklus on v�ga l�hedal "f��silise v�imatuse" printsiibile. S�idetakse julmalt teise liikuva objekti poole, olles
valmis ka kergemaks kokkup�rkeks.
Viimati Shanghais j�i minu hotelli juurde suur ristmik, kustkaudu suundusin metroojaama poole. Esimene kord seda �letades
(olen niigi aeglase reaktsiooniga, aga seekord lisaks �� magamata ja aklimatiseerumata), ristisin operatsiooni "miljondikm�nguks",
mis algas kohe fifty-fiftyga. V�imalusi oli tegelikult 3:
1) - ligi 50 % - sind s�idetakse ristmikul sodiks, aga sind �nnestub kokku lappida
2) - ligi 50 % - pole enam midagi lappida
3) - �ks miljondik - mingi �nneliku juhuse t�ttu p��sed elusa ja tervena �le
Ootasin hoolega, kuni kaugel eemal l�i rohekas valgus mulle helendama, alla ilmus sekundilugeja, mis n�itas 30. K�igepealt tuli
l�bida jalgratturite, elektriratturite, mopedistide ja muude v�iksematel ratastega moodustitel liikujate v��nd, mis voogas lakkamatult
olenemata fooritulest. Kuidagiviisi nende vahelt l�bi p�igatud, tuli k�ige j�hkram koht. Teiselt suurelt t�navalt sooritasid vasakp��ret
masinad (ka rohelise tulega!), kes selgelt tunnetasid oma �leolekut minust, sest m��rav on ju mass ja viibid "f��silise v�imatuse" liikluskeerises! Mitte keegi
ei n�ita v�lja soovi sulle teed anda, pead mingitmoodi pugema nende vahele ja vahepeal ootama, seistes abitult v�risedes ning hoolega ennast
v�ikseks tegema, et �htegi v�ljaulatavat kehaosa rulli ei s�idetaks. Sealt l�bi, ei mingit puhkust j�rgnemas! Kohe tuleb paremp��rdes autokolonn!
No ja l�puks j�lle need �nnetud ratturid! Pole vist tarvis �elda, et 30 sekundit "armuaega" sai ammu juba l�bi ja viibisin otseliikuvate masinate
teoreetilise turmtule all. T�si, �nneks rohkem teoreetilise, sest ikka veel voolav vasakp��rajate armaada ei lasknud otseliikujatel kohe r�ndama
asuda ja sain pisut lisaaega.
J�rgmisena tutvusin Shanghai metrooga t�istunnil. Ohh, kui saaksin j�lle olla armsas v�ikses koduses ja rahulikus Moskva metroos! Moskvas olen
ikka n�inud, et kui rong uksed lahti teeb, siis kellelgi �nnestub enne sisenejaid esimesena alati ka v�ljuda. Shanghais see k�ll kindel polnud. Nii�elda vastas
leerid, ehk siis v�ljujad ja sisenejad asusid varakult moodustama "r�nnakr�hmi". Sisenejatel on muidugi eelis kompaktsuse osas, sest nemad on ju reeglina
k�ik peale minemas, samal ajal kui v�ljujad peavad v�itlema lisaks veel ettej��va "m�ttetu massiga", kes miskip�rast antud peatuses v�ljuda ei suvatse.
Samas, ega ka sisenejatel �learu kogunemiseks ruumi pole. Uste avanedes r�ndavad sisenejad kohe tsentrist, l��es v�ljujate ridadesse kiilu, kuid ega noodki
alla anna. L�hikese ja pingelise v�itluse j�rel sulguvad uksed taas ja pooled loevad kaotused kokku, palju on v�lja paisatud neid kes niipea v�ljuda ei kavatsenud
jne. Aga �rge ehmuge eelneva kirjelduse peale, jutt on vaid tipptunnist, mis Shanghais j��b selgelt alla ��p�eva pikkusele :).
Turvalisus.
Valge inimese jaoks on Hiina ikka vastikult turvaline. Kui te otsite maad kus naha peale saada, siis soovitan pilgud mujale p��rata, arvan et meie armas kodulinn
Tallinn v�ib selles suhtes m��ratult rohkem abi pakkuda . Hiinlane ei taha kuidagi valget turisti r�nnata. Seep�rast m�ned soovitused.
Tahate peksa saada - otsige v�imalikult vaikne nurgatagune paik (ka politseid liigub m�ttetult palju ringi), leidke v�imalikult turske ja j�hkardi v�limusega hiinlane
(j�llegi v�ga raske �lesanne) ja s�idke talle pasunasse. Tulemust ma siiski ei garanteeri.
Tahate rahast ilma j��da - juba lihtsam. Pakun v�lja �he variandi. Joote end silmini t�is ja heidate t�nava ��rde unele. Pudelid oleks m�istlik j�tta vargale julgustuseks
enda k�rvale. Panete pungil t�is rahakoti enda pea alla (kahjuks on alkohol Hiinas nii odav, et rahakott on endiselt pilgeni t�is paralleelselt teie organismi napsusisaldusega).
Tulemus peaks olema garanteeritud.
Noh, �rge n��d norgu minge, eks valeraha omanikuks v�i muud moodi t�ssata saada v�ite ikka v�iksema vaevaga ka :).
j�rgneb...
Ants
Tere!
Eile �tles �ks t�tarlaps, et j�i mu Hiina-muljeid lugedes magama juba esimese l�igu ajal.
Mis seal salata, tunnen oma edu �le uhkust! Olen alati teadnud, et just unejutu zhanris avaldub mu kirjanduslik anne
t�eliselt! Muidugi ei tohi j��da loorberitele puhkama, ei saa ju loota et mu jutul k�igile �htmoodi tugev m�ju on.
Eriliselt igav teine peat�kk on eelk�ige neile, kes mu esimese loo j�rel �ksnes kergelt haigutasid...
Raha ja hinnad.
Veel m�ni aeg tagasi olid hinnad Hiinas imeodavad. Raha kulutamine oli nagu v�itlus lohega - koksad �he pea maha,
kohe kilkab mitu uut sulle vastu. Saabus Ostleja Pekingisse, astus lennukilt maha, ringutas r��msalt, ega aimanudki millised
katsumused teda ees ootavad. Oletame, et tegemist oli kogenud, USA otsukeskustes karastunud persooniga. K�igepealt t�ttas ta
panka, kus ta iga oma 100-dollarilise eest sai portsu suuri punaseid Hiina sajaseid. V�ib-olla siin tekkis tal esimene kahtlus,
v�ib-olla aga mitte. Arvatavasti �ritas meie ostleja teha algatuseks kohe �he priske ostu, lootes taskus pesitsevat rahamassi veidi
v�hendada. Aga oh h�da! Priske ost ei taganud prisket hinda! Andnud �ra �he punase paberi, sai ta vastu hulga teisi, natuke teist v�rvi, aga sama mehe pildiga.
Ilmselt hakkas meie kangelane n��d juba kergelt ohtu tunnetama. Ehl �ritas ta teha veel �he suure ostu, kuid - tulemus n�htavasti sama.
Usun, et j�rgmisena proovis ta lahti saada pisematest rahapaberitest - paraku k�lvati ta �le m�ntidega. Katsus maksta m�ntidega,
kallati kotti v�iksem, ent veelgi arvukam peenraha...
L�puks istus (kui oli veel kuhugi istuda) Ostleja hotellitoas, vaatas laeni k�rguvaid asjavirnu, kuulas viie rahakoti ulgumist �lej�u k�iva
t�� kohta ja m�tiskles... Kuni taipas! Milleks ostu-m��gi tehingud kommunistlikul maal? Andis siis vaestele asjad ja raha ning elas kodus �nnelikult edasi.
See k�ik on t�naseks minevik. Praeguseks on hinnad tublisti t�usnud, toon m�ned n�ited milliseid jubedaid summasid peate v�lja laduma:
Linnaliini bussid - alates 1,5 kroonist
Takso - sisseistumine Pekingis ja Hangzhous 15 kr., Shanghais 16,5 (selle eest saate ka 3 km s�ita), kilomeetri hind Pekingis ja Hangzhous 3 kr.,
Shanghais koguni 4!
L�una lihtsamas restoranis - 20 - 50 kr.
�hene number kesktaseme hotellis - Shanghais u. 250 kr. ��, Pekingis 300 (mulle r��kis �ks tuttav, et sama number maksvat ol�mpia ajal u. 1500
��, aga ma ei tea kas see siiski t�ele vastab)
50 min �ldmassaazhi (Hangzhous) - 50 kr.
pudel vett 3 kr., kohalik �lu poes (0,6-ne pudel) - 4 kr., viinapudel 10-15 kr.
platskaardipilet kiirrongis 1700 km pikkusel s�idul - 480 kr.
No ma ei tea, kas me sellist Hiinat tahtsime?!
Koduloomad
Otsides Shanghais hotelli l�hedal s��gikohta, l�ksin m��da �hest uksest, kui j�rsku peatusin v�lutult. Ukse k�rval seisis Mimi, sees aga paterdas
tema poeg Bibi, veel �sna tilluke valge-kollasekirju kiisu. Ma t�esti ei m�leta kas ma �ldse m�nda kassi oma varasemate hiina-reiside jooksul olen n�inud.
T�naval igatahes neid ei liigu. Samuti ei ole t�navail ega �ldse kuskil n�ha suuri koeri. Kui me s�pradega Hangzhou l�hedal teep�llu k�rval v�ikses vaba�hukohvikus
l�unatasime, kakerdas seal ringi ka paar napi keskmise suurusega peni. K�sisin siis, et kus teil suured koerad on, kas olete k�ik nahka pistnud?
T�lgitar vaatas mulle suurte silmadega otsa ning v�itis, et nood isendid meie l�heduses olevatki suured koerad! No ma siis ajasin k�ed nii �les-laiali kui suutsin, et
n�idata milline on �ige, Eestis resideeruv suur koer. Olgu meid ennast Eestis k�ll v�he, aga v�hemalt koerad on meil suured!
j�rgneb...
Ants
| | |
|
